Türnpu FM 22
Türnpu FM liigub isamaalisuse suunas. Saated toimuvad vaid vabariigile oluliste tähtpäevade, nagu iseseisvus- ja taasisesesvumispäeva läheduses, juba teist saadet järjest alustame kodumaiste helidega… Tegelikult oli see siiski rekordiline külm, mis meid peale pooleaastast vahet urgudest välja ajas ja ühiselt keerlevate plaatide ümbert hingesooja otsima pani.
Türnpu FM 21
Mäletan, kuidas lapsepõlves sai terve suvi maakodus oldud ja augusti viimastel nädalatel linnaelust unistatud. Koolis nägid klassivendi ja sõpru, kes suvega pikemaks sirgunud ning tüdrukuid, kellega ka algaval õppeaastal tutvuda ei julgenud. Väga ärev õhkkond pisikesele põnnile.
Türnpu saatega oleks justkui samamoodi. Sügiseses kodustuudios ei olnud küll keegi taevasse sirgunud, aga suvega oli kindlasti muutunud (loe: suurenenud) uute plaatide kogus plaadikotis. Lisaks sellele nõuab mikrofonikasutus veel siiani paraja julgustüki ka juba nii staažikatel saatejuhtidel. Jah, kahekümne esimene saade – läbi aegade ilmselt kõige lobavaesem – on teie kõrvus.
Türnpu FM 20
Juubel võib olla suur stress. Tuleb varuda piisavalt jooke ja sööke, valida, kes saavad kutsed, mõelda, mida ihaleda kingituseks, tundes hirmu järgmise päeva ees, kus peab hakkama naabritega suhteid taastama ja talutama läikiva südamega parimat sõpra. Türnpu poisid tähistasid 20. juubelisaadet hubaselt. Ilma rosolje, täidetud munade ja Lauaviinata, nautides parimat juubelikingitust – vaadet kõrgelt raadiomaja aknast üle pimeneva Tallinna, mis andis tõelise raadiomehe tunde.
Türnpu FM 19
Eesti koorilaulu suurimaid meistreid Konstantin Türnpu ei osanud ilmselt ette kujutada, et kolm naakmanni 84 aastat pärast tema surma Türnpu auväärse nime taha peitudes veel musta ja prõksuvat vinüüli kuulavad ning jorutades törts lolli juttu ajavad. Ka polnud ta kuulnud midagi Herbie Hancockist, Roy Ayersist, rääkimata witch house´i saatel tummist köhasiirupit trimpavatest lapshipidest. Ei mingit vihjeraasugi. Aga meie oleme! Enne magama jäämist keerutame tihtipeale musaga seotud emotsioone oma peas üht ja teistpidi. Kokku saades püüame neid ka kuidagi väljendada. Vahel õnnestub paremini, mõnikord halvemini.
Türnpu FM 18
Üks sõber küsis mu käest kunagi, kui ma veel Tartus elasin, et miks ma Tartut vihkan. Vastasin, et vihkan Tartut, et seda armastada. Kui kõik nädalavahetused oleksid sellised nagu eelmine, poleks see vajalik. Pinget saab luua ka teisiti ning hoida muude vahenditega, kui tugevate emotsioonidega ja tabude rikkumisega. Ilmselt on tekkinud mingi reaktsioon, mis võimaldab sealsetele tegelastele kaasa elada. See kord andsid oma panuse ka esmakordselt Emajõe kaldal salvestatud Türnpu FM, saates muusikat valinud Džässiklubi süda Robert Laursoo jt toredad kaasamõtlejad ja -kulgejad.
In this irregular podcast epopee we introduce the finest new and old music from the bottom of our hearts. Musical palette, as always, unpredictable – from synth boogie to go-go, from disco to house, from italo to cosmic shit, from hiphop to freak-folk etc. Some are well known, some are more obscure. Is this too pop, too white, not electro enough? Whatever. Currently only last 3 shows are available to listen to/download. Take care!
Contact: tyrnpufm/at/gmail.com